Kristuse tunnistamine "meie elu Issandaks ja Valitsejaks" on oluline meil kõigil, kuid eriti neil, kes - kaldudes oma tahtevabadust üleväärtustama ja iseennast jumalaks pidama - lõikavad sageli Jumala oma elust välja, eraldavad ennast Temast, lähevad Temast kaugele. See näitab, et nad olemuslikult ei tunnista Kristust "oma elu Issanda ja Valitsejana". Tuleb arvestada asjaoluga, et inimest koormab esivanemate patust tulenev soodumus söandada jultunult ennast jumalaks kuulutada oma igapäevaelus, haarates võimalusest kõike teada saada, kõhklemata kõiki vilju südametunnistusepiinata maitsta, kuna "ilma Jumalata on kõik lubatud". Nii tõrjub ta Jumala oma elust välja, et elada vabaduses, tunda mõnu, nautida maist heaolu ja kogeda oma meeltega paradiisi, ent selline paradiis osutub valelikuks, utoopiliseks väljamõeldiseks. Paradiisi lihtsalt ei saa olla ilma Kristuseta, ilma et me seaksime Tema oma elu Issandaks ja Valitsejaks.

Kristuselinna (Christopolise) pühitsetud piiskop Makarios (Griniezakis) on Oikumeenilise Patriarhaadi piiskop. Ta on sündinud 1973. aastal Heraklionis Kreetal. Üldhariduse sai ta oma kodukohas ning Ateena Rizareiose Kiriklikus Keskkoolis. Ta on lõpetanud Ateena Kõrgeima Kirikliku Akadeemia ja Ateena Ülikooli usuteaduskonna. Magistriõpped läbis ta Bostoni Ülikool (Master of Sacred Theology), Harvardi Ülikoolis (Master of Bioethics). Doktoriväitekirja kaitses ta kiitusega Kreeta Ülikooli arstiteaduskonnas.
1993. aastal pühitseti ta mungaks ja diakoniks nign 1997. aastal preestriks. 1998. aastal omistati talle Epanosifi Püha Georgiose Kloostris Kreetal arhimandriidi tiitel. Kristuselinna (Christopolise) piiskopiks valis Oikumeeniline Patriarhaat ta ühehäälselt 27. aprillil 2015. aastal. 16. mail võttis ta patriarh Bartolomeuse ja Kristuse Suure Kiriku alluvuses enda peale ka vastutuse korraldada teoloogilist ja usuõpetuslikku tööd Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus.